Sõduri põhioskused |
| Valmistumine rännakuks |
|
Rännakuks on vaja teha ettevalmistusi hoolimata rännakumeetodist ja ohufaktori tõsidusest. Ettevalmistuste põhjalikkus sõltub paljuski rännaku pikkusest, ilmastikust ja teeoludest. Valmistumine jalgsirännakuks Jalgsirännak on sõdurile sageli füüsiliseks väljakutseks. Väikseimgi möödalaskmine või tegematajätmine ettevalmistuste käigus võib osutuda rännaku käigus üllatavalt piinarikkalt koormavaks ja väsitavaks. Pikemaks jalgsirännakuks valmistudes peab iga sõdur pöörama erilist tähelepanu järgnevale: * Rännakule minnes peab tervis olema korras. Lubamatud on välja ravimata külmetus- või nakkushaigused, liigese- või lihasevalud jne. * Kindlasti on vaja teostada korralik hügieen ja pesemine. * Erilist rõhku tuleb panna jalgadele, kui peamisele "edasikandvale osale". Vajadusel tuleb jalgu peale pesemist puuderdada ja plaasterdada õrnemaid või eeldatavalt hõõruma hakkavaid jalakohti. * Riietuse valikul ja selga-jalga panekul peab olema kindel, et riided istuvad seljas mugavalt ega hakka hõõruma. Arvestada tuleb ka ilmastikuga, kuid liialt paksud riided võivad põhjustada liikumisel higistamist. Sokid peavad olema pehmed ja sobivad, saapad korralikult määritud-viksitud ja õige tugevusega nööritud. * Seljakott ja rakmed tuleb pakkida nii, et neid oleks mugav kanda ja esmavajalikud asjad oleksid kergesti kättesaadavad. Vajadusel võib õlarihmade alla kinnitada pehmendused. Veepudel tuleb täita. Toitev suupiste võiks samuti käepärast olla. * Enne rännakut on eriti kuuma ilmaga kasulik juua mõne aja jooksul tihedamalt vett. Samuti on kasulik süüa suurema energiasisaldusega toiduaineid. * Enne rännaku algust tuleks ära käia WC-s. Valmistumine motoriseeritud rännakuks Motoriseeritud rännakuks valmistumise pearaskus langeb sõidukijuhtidele. Sõidukite korralik ettevalmistamine ja kontroll on rännaku õnnestumise aluseks. Enne rännaku algust peab iga sõidukijuht: * Läbima vajadusel tervisekontrolli. * Kontrollima üle sõiduki dokumendid ning võtmed. * Kontrollima sõiduki tehnilist seisukorda ja komplektsust. * Kontrollima kütuse ja teiste ekspluatatsioonivedelike seisu ning neid vajadusel täiendama. * Vajadusel teostama sõiduki üldise, sõitu ette valmistava hoolduse. * Kandma koheselt oma allüksuse transpordivahendite eest vastutavale isikule ette avastatud puudustest. * Jälgima isiklikult masina koormamist. Motoriseeritud rännakuks valmistudes peab sõdur pöörama tähelepanu järgnevale: * Riietudes peab arvestama, et sõitva masina kastis ei hakkaks külm. Erilist rõhku tuleb pöörata soojale riietumisele külma ilma korral. Ka sooja ilmaga võib tõmbetuul põhjustada kergelt ja märkamatult külmetumise. * Seljakoti pakkimisel on kasulik muuhulgas paigutada õrnemad esemed koti sisse, vältimaks nende vigastamist ja koti küljes olev varustus kinnitada tugevasti ja kindlalt, vältimaks selle lahtitulekut kottide laadimisel. * Rakmete ettevalmistamisel peab jälgima, et ei jääks rippuma liigseid nööre, rihmu, aasasid vms. Kitsas sõidukis võivad need eriti liikudes või kiirelt jalastudes masina esileulatuvate osade, nurkade või konksude taha kinni jääda ja ebameeldivusi põhjustada. Seljal olevad taskud võidakse istumise mugavdamiseks vajadusel ära võtta ja seljakoti külge kinnitada. * Sõites (maastikul) avatud külgede või katusega sõidukis on ohutum kanda kiivrit ja see tuleb eelnevalt valmis panna. * Enne motoriseeritud rännaku algust ei ole kasulik juua suuremas koguses vedelikku. * Enne masinatele asumist tuleks ära käia WC-s. Rännakule eelneb rännakkäsk, millega määratakse muuhulgas kindlaks rännaku sihtpunkt, marssruut, rivistus ja vahepeatused. Sõidukitele määratakse ka liikumiskiirus, tegevus rikke korral ja tulede kasutamine. |
