Välja lubamise üldine kord
Ajateenijaid lubatakse väljaloale väosas või allüksuses kehtestatud limiitide alusel ja korras. Sõduri baaskursuse ajal väljalubasid tavaliselt ei anta. Väljaloale on võimalik saada tavaliselt nädalavahetuseks reedel peale õppepäeva lõppu kuni pühapäeva õhtuse loenduseni ja nädala sees peale õppepäeva lõppu või peale õhtusööki kuni õhtuse loenduseni. Puhkust on ajateenijatele ette nähtud 10 (8-kuune teenistus) või 15 (11-kuune teenistus) päeva. Puhkusele lubatakse puhkuse alguse eelsel päeval. Puhkusepäevade eest makstakse välja ka toiduraha.

Väljaloale saamiseks on tavaliselt vaja kirjutada taotlus. Taotluse tegemiseks võib olla ka spetsiaalne blankett.
Alljärgnevalt üks põhimõtteline variant erakorralisest väljaloataotlusest:

Ajateenija kohustused ja käitumine väljaloal (puhkusel) olles
Enne väljaloale minekut kontrollitakse ajateenijate välimust, antakse kätte väljaloatähed ja kantakse väljalubatute nimed väljalubatute raamatusse. Sama tegevus vastupidises mõttes toimub reeglina ka väljaloalt saabumisel.

Väljaloal olles peab iga ajateenija pidama meeles järgnevat:

   1. Väeosast väljutakse ja väeossa sisenetakse vormis. Väljaloal viibides vormi ei kanta, kuid üldjuhul kantakse väeosast minnes ja tagasi tulles.
   2. Väljaloal olles ei tohi unustada vormi kandmise korda ja peab jälgima oma kaitseväelaslikku väljanägemist. Suvevormil kantakse vöörihma, talvevormil mitte.
   3. Söögikohtades ja büroodes on viisakas viibida peakatteta. Kauplustes ja sõidukites võib viibida mütsiga; linnaliinitranspordis kantakse mütsi.
   4. Vormis on ebakaitseväelaslik käies samaaegselt süüa-juua, suitsetada või kuulata pleierit
   5. Vormis tänaval käies ei kanta käekotte või kilekotte. Õlarihmaga koti kandmine on lubatav, kuid üldjuhul kantakse välivormis seljakotti.
   6. Transpordivahendis või ühissõidukis istudes võib võtta seljast jope ja vormikuue, kuulata pleierit, süüa-juua jms. Rongis või laevas ringi liikudes pannakse vormikuub selga.
   7. Vormis või erariietes ülemaid tervitatakse ainult esimesel kohtamisel. Ise erariietes viibides on viisakas ülemat tervitada või noogutada. Kohtades või olukordades, kus kaitseväeline tervitamine võib segada või häirida, ei tervitata.
   8. Ühissõidukis või avalikus kohas ülema juurde istumiseks küsitakse eelnevalt luba.
   9. Ülem jääb ülemaks ka juhul, kui ta kannab tsiviilriideid. Sellega tuleb arvestada ka ülema kõnetamisel. Tavaliselt kõnetatakse ülemaid auastme järgi, ette lisades "härra".
  10. Väljaloal või väljaspool väeosa viibides on kaitseväelased kohustatud olema vajadusel teineteisele abiks.
  11. Kaitseväelane on kohustatud aitama oma võimaluste piires politsei-, pääste-, piirivalveametnikke või teisi riigivõimu esindajaid nende töös, kui tema poole pöördutakse vastava abipalvega.
  12. Väljaloal haigestumisest teavitatakse koheselt oma väeosa korrapidajat ja tegutsetakse vastavalt saadud käskudele.
  13. Väljaloal alkoholi tarbides tuleb jääda üldise viisakuse ja õigusaktide piiridesse. Eriliselt lubamatu on korra rikkumine avalikes kohtades või sõiduki juhtimine joobeseisundis. Vormis tuleb alati vältida alkoholi tarbimist. Joobeseisundis väeossa ilmumine on karistatav.
  14. Väeossa tagasi minnes peab veenduma, et ei unustatud maha kaasa võetud kaitseväe varustust ja riideid.
  15. Väeossa peab alati saabuma õigeaegselt. Ootamatute probleemide või õnnetuse puhul peab kaitseväelane teavitama oma võimalikust hilinemisest koheselt väeosa korrapidajat ja tegutsema vastavalt saadud käskudele.

Väljaloal või puhkusel viibides ei tohi unustada, et iga kaitseväelane esindab oma käitumise ja välimusega alati kaitseväge, oma väeosa ja allüksust, kujundades sellega ühlasi avalikkuse suhtumist kaitseväkke ja kaitseväelastesse.