Lahingulised üldteadmised |
| Üldteadmisi massihävitusrelvadest |
|
Tuumarelv Tuumarelv, ehk aatomirelv on tänapäeva võimsaim massihävitusrelv, mille initseerimiseks kasutatakse aatomi tuuma siseenergiat ehk aatomienergiat. Tuumapommide võimsust mõõdetakse trotüülitonni ekvivalendiga. Väiksemad tuumapommid on 1 kilotonnised, tavalised 10-100 kilotonni, suurimad üle 1 megatonni. Tuumarelva kahjustav toime: 1. Võimas lööklaine - toimib valguskiirusel mõne sekundi jooksul ja tekitab purustusi 2. Valguskiirgus - tekitab mõne sekundi jooksul põletushaavu ja ajutisi nägemiskahjustusi 3. Läbiv radiatsioon - kahjustab elektroonikat ja optikat ning tekitab kiiritustõbe 4. Elektromagneetiline impulss - kahjustab elektroonikat, elektriseadmeid ja sideliine 5. Radioaktiivne saastumine - plahvatusest maha jäävad radioaktiivsed osakesed saastavad plahvatuspirkonna väga pikaks ajaks Kaitseks tuleb riietuda keemiakaitseülikonda ja panna pähe gaasimask. Lisaks tuleb varjuda soomusmasinatesse ja varjenditesse. Varjumiseks peab valmistuma ka juhul, kui edastatakse signaal, et oma osapool (NATO) võib kasutada tuumarelva. Bakterioloogiline relv Bakterioloogilist (bioloogilist) relva kasutatakse suure keskkonnasaaste ja haiguste tekitamiseks. Bakterioloogilise (bioloogilise) relva kahjustav toime võib seisneda järgnevas: 1. Joogivee ja toiduainete saastamine 2. Raskete nakkushaiguste tekitamine 3. Loomastiku ja taimestiku saastamine Kaitseks tuleb riietuda keemiakaitseülikonda ja kanda gaasimaski. Keemiarelv Keemiarelva kasutatakse inimorganismi toksiliste või keemiliste ainetega kahjustamiseks. Aineteks võivad olla tavapärased lenduvad mürkained või sõjagaasid. Need on kas surmavad, ajutiselt rivist välja viivad või ärritavad. Paljude mürkainete kahjustav mõju võib olla ka pikemaajaline. Keemiarelv on tänapäeval mitmete riikide relvastuses ja selle kasutamise tõenäosus relvakonfliktis on märkimisväärne. Keemiarelvahäire või gaasihäire korral tuleb kohe gaasimask pähe panna ja riietuda keemiakaitseülikonda. Lahingumasinates on keemiliste ainete mõju väiksem. Lisakaitset pakuvad veel veoautodel veetavad soojakud (konteinerid) ja vähemal määral ka autokabiinid. Arvestama peab, et vaenlane võib alustada lahingutegevust juba mürkainete mõju ajal, kandes ise kaitsevarustust. Sageli kogunevad veel õhus olevad ja tuulest eemale viimata jäänud mürkained enne lõplikku haihtumist madalamatesse kohtadesse nagu lohud, kaevikud, augud, kus mürgistuseoht püsib kauem. Vaakumrelv Vaakumrelv tekitab plahvatusega hapniku järsu kadumise õhust suures koguses, põhjustades lühiajaliselt tugeva õhuvaakumi. Vaakumi alale jäävad hingavad organismid surevad. Kaitset võib pakkuda hermeetiliselt suletud ruum. Süüterelv Süüteaineid kasutatakse elavjõu kahjustamiseks, tehnika, relvastuse ja materiaalsete varude hävitamiseks ja tulekahjude tekitamiseks lahingutegevuse piirkonnas. Enamus süüteaineid kleepuvad hästi erinevatele pindadele, süttivad kergesti ja alluvad raskesti eemaldamisele või kustutamisele. Peamine laialdaselt kasuatav süüteaine on napalm. Napalmirünnakuga kaetakse lennukitelt või kaudtulega teatav maa-ala (tavaliselt korraga u 100 x 50 m) põlevainega, mis põleb aktiivselt kuni 15 min, tekitades temperatuuri kuni 800 kraadi. Kui on alust arvata, et vaenlane võib kasutada napalmi, antakse üksustele napalmihoiatus. Peale napalmihoiatust peab võitleja: * panema selga lisariietust ja peitma katmata kehaosad (kaelus üles tõsta, mütsiklapid alla lasta ja panna pähe kiivrialune müts). * panema valmis gaasimaski * täitma välipudeli puhta veega * kontrollima esmaabivahendite olemasolu * valmistama kaevikule kaitsekatte ja valmistuma seda kasutama * eemaldama kaeviku ümbrusest kergeltsüttiva materjali ja kaitsma laskemoona * asetama käeulatusse käepäraseid tulekustustusvahendeid (jalaväelabidas niiske kalts, lehtpuuoksakimp) Tegevus napalmirünnaku korral: * varjuda kaevikusse ja tõmmata kaeviku peale kaitsekate * panna gaasimask pähe * kaitsta pea, keha ja relv telkmantliga, panna kätte kindad * võimalusel tuleb varjuda kaetud muldonni või varjendisse Kui satutakse ootamatult napalmirünnaku alla, tuleb tegutseda järgnevalt: * viskuda maha, kui lähedal on oja, kraav või lohk, kasutada seda varjena * valida sammaldunud või lumine koht. Kaitsta nägu, kael ja käed * hingata läbi sambla või riiete ja võimalikult vähe * liikuda põlengualalt ära lühimat teed pidi ja vastutuult * kui napalm põleb metsas, siis peab arvestama ka puudelt tilkuva napalmiga Napalmirünnaku järel tuleb olla valmis lahinguks. Kui olukord võimaldab, alustada põlengu kustutamist. Kustutamiseks ei kasutata vett, vaid liiva, lund ja vihtasid. Abistada tuleb kaasvõitlejaid, kellel on napalmi riietel - katta põlev koht mõne riietusesemega või märja telkmantliga. Kui põlengualalt on vajalik ja võimalik kohe eemalduda, tuleb seda teha vastutuult. |
