Üksikmehe kaevik

Iga sõdur peab oskama kaevata endale kaevikut ehk laskepesa. Tavaliselt kaevab sõdur endale kaeviku pärast jaoülema või rühmaülema poolt osutatud kindlat positsioonikohta ja laskesektorit. Sageli kaevatakse sõdurikaevikud lahingpaaride kaupa kõrvuti, et lahingutegevuses oleks võimalik teineteist tulega toetada ja laskepesasid saaks hiljem tagantpoolt ühiseks (lahingpaari kaevikuks) ühendada. Lahingpaari peale peab üritama rajada ka killuvarje - kaitseks õhus lõhkevate mürskude, kassettmürskude (kobarmoona) ja süüterelva eest. Jao või rühma ülesandeks võib olla ka end sedavõrd kindlustada, et üksikud kaevikud ühendatakse jooksukraaviga üheks kaevikuliiniks. Kaevikuliini ja punkrite rajamisel kasutatakse võimalusel pioneeriallüksuse kaevetehnika abi.
Kaevumiseks võib tulla lahingutegevuse käigus ka käsklus nii, et ülemal pole võimalust või aega igale sõdurile kohta näidata. Sel juhul valib iga võitleja endale koha iseseisvalt, arvestades muuhulgas lähedalolijatega.

Kui kaevamiseks on piisavalt aega, tuleb rõhku panna korralikule ehitusele ja heale maskeeringule. Kiiretes lahingutingimustes peab esmalt hoolitsema aga selle eest, et kaeviku kaitset pakkuv osa valmiks võimalikult ruttu. Sel juhul kaevatakse esmalt lamades-kaevik, mida hiljem süvendatakse võimalusel põlvelt ja püsti laskmiseks.

Üksikvõitleja püsti-kaeviku kaevamine

1) Tulepositsiooni koha valik ja kaeviku rajamiseks valmistumine
Positsiooni koht sõltub tulepositsioonile ette nähtud tingimuste täidetavusest ja naabrite tulepositsioonide asukohtadest. Täpse positisoonikoha ja laskesektori piirid osutab sõdurle tavaliselt jaoülem. Kaeviku mugavamaks ja kiiremaks kaevamiseks võetakse relv ja rakmed reeglina seljast ning kiiver peast. Need asetatakse reeglina kaevikust paari meetri võrra tahapoole valmidusse maha. Lahkudes kaeviku juurest ka lühiajaliselt kaugemale, kui ühe sööstu kaugus (u kuni 6 sammu), tuleb relv alati kaasa võtta. Kaeviku valmistamisel peab samas jälgima, et relv ega varustus ei jääks välja kaevatava pinnase alla. Tavaliselt asetatakse kaevuvast allüksusest julgestuspostid, kuid vajadusel tuleb kaevata/julgestada lahingpaariliste kaupa korda-mööda.

2) Piiride märkimine ja mätaste eemaldamine
Kaeviku piirid märgitakse-lõigatakse jalaväelabidaga maapinnale. Kaeviku piiridesse tuleb arvestada ka ees- ja külgvallide alla jääv pind. Peale piiride märkimist lõigatakse alasse jäänud pind mätaste eemaldamiseks labidaga ruuduliseks. Mättad võetakse ükshaaval üles ja viiakse ettevaatlikult kaevikust vähemalt mõningad meetrid kaugemale tahapoole, kus paigutatakse maha virnadena rohupooled vastamisi ja juurte pooled vastamisi.

3) Süvendi kaevamine ja relva toe paigaldamine
Kaeviku süvendi piirid joonistatakse uuesti maapinnale (nurgad võib vajadusel märkida ajutiste tokkidega) ja alustatakse kaevamist. Samas tuleb valmis vaadata (vajadusel teha) relva tugipuu, mille paksus võiks olla u 15-20 cm ja pikkus u pool meetrit. Tugipuu fikseeritakse püsivuse tagamiseks oma kohale nelja u 5 cm jämeduse tokiga. Toe asukoht võiks olla u 30-50 cm süvendi eesservast eespool ja see võib olla alumise poolega maasse kaevatud. Kaevamisel tuleb jälgida, et kaevik jääks õiges suunas ja saaks laskjale piisavalt sobiv. Esmalt kaevatakse kogu pinnas kaevikust ettepoole, lõpus ka järjest enam külgedele. Toe ja kaevikusüvendi vahele rajatakse kaevikulaiune u 10-20 cm sügavune küünarnukkide toetuspind. Valli siseserva ja kaevikusüvendi serva vahele peab jääma piisav vaheriba (10-15 cm), et välja kaevatud pinnas ei hakkaks pudenema tagasi kaevikusse. Eesvalli tuleb vahepeal labida ja jalgadega tihkemaks trampida, et tagada paremat kuulipidavust. Vallid peavad jääma piisavalt ühtlaselt lauged ja samas mitte liiga kõrged, varjates vaid pea. Viimasena valmistatakse kaeviku tahaseina aste, mis hõlbustab kaevikust väljumist ja sinna sisenemist. Kaeviku seina sisse võib süvendada ka väikese panipaiga laskemoonale või käsigranaatidele.

4) Laskesektori valmistamine
Kui vall on praktiliselt valmis saanud ja pinnas välja kaevatud, lõigatakse selle keskele ette laskesektori süvend. Süvend tuleb teha võimalikult täpselt ette nähtud sektori laiune, vältimaks vallide varje- ja kaitseomaduste liigset vähendamist. Siiski peaksid sektori seinad olema veidi kaldus, et võimaldada mätastega maskeerimist ja välistada varisemist. Laskesektori piiride suunad tähistatakse 4 mõnesentimeetrise jämedusega tokiga, millest 2 tähistab kumbagi sektori piiri. Laskesektori piiritokid aitavad säilitada lahingus õiget laskesuunda. Üks piiritokk lüüakse maasse tugipuu ette ja teine laskesektori süvendi seina juurde u pool meetrit kaugemale. Vajadusel tuleb käia ka kaeviku ees laskesektorit puhastamas, kõrvaldamaks laskmist ja vaatlust segavaid oksi, võsa vms. Samas peab jälgima, et laskesektori liigse puhastamisega ei reedetaks positsiooni asukohta.

5) Maskeerimine
Kui kaeve- ja muud tööd on lõpetatud, tuuakse maapinnalt kooritud ja tahapoole kokku kogutud mättad. Esmalt maskeeritakse mätastega korralikult kaeviku eesvallid ja laskesektori süvendi siseküljed, seejärel külgvallid ning lõpuks ka vallide siseküljed. Kui mätastest jääb puudu, tuleb neid maapinnast juurde lõigata. Seda võib teha vaid piisavalt kaugel kaevikuteliinist tagapool, vältimaks demaskeerimist. Mätaste vaheohtadesse võib paigutada sammalt, kuid peale puistatud rohi kuivab peatselt ja on pigem demaskeeriv. Maskeeringut võib ka natuke täiustada vastavalt ümbrusele. Võimalusel peab kaeviku varjeomadusi vaenlase suunalt vaadates kontrollima. Kaeviku põhjale ja küünarnukkide toetusplatvormile on soovitav asetada kuuseoksi vms looduslikku materjali, mis vähendaks pori või tolmu teket. Kaevikule võidakse käskida teha ka teisaldatav maskeerimiskate. Selleks valmistatakse nööri ja traadi või naelte abil puukeppidest raam, millele kinnitatakse mättaid ja sammalt. Kui katet ei kasutata, asetatakse see kaeviku taha maha. Talvel on samuti soovitav vallid siiski mätastega (ilma sulaks muutumine puhuks) maskeerida. Demaskeeriv välja kaevatud pinnas tuleb aga katta võimalikult kaugelt positsiooni tagant toodud puhta lumega.

Peale kaevamist tuleb labidas, aga samuti riietus-varustus (vajadusel ka relvastus) liivast-mullast puhastada. Jalaväelabida ebapiisav puhastamine põhjustab pikkamisi selle liigendite ja keermete kahjustumise. Kui kaevamisel kasutati ka jao või rühma varustusse kuuluvaid tööriistu (labidad, kirved, kangid, saed), tuleb need samuti kokku koguda ja puhastada.
 

www.sodur.com

Sodur.com