| Riigikaitsest üldiselt |
|
Riigi kaitse korraldus sõltub võimalikest julgeolekuohtudest ja riigi enda eripärast. Nii julgeolekuohud kui riigi eripära moodustuvad poliitilistest, geograafilistest, majanduslikest, etnilistest jms teguritest. Seega püüab iga riik leida oma julgeoleku kaitsmiseks võimalikult optimaalse lahenduse, valmistudes tõenäolisteks ohtudeks oma võimaluste kõige otstarbekama kasutamise läbi. Riigid rakendavad oma kaitsmisel poliitilisi lepinguid (eeldusena on vajalik, et riigi julgeolekust on huvitatud ka partnerriigid), elukutselisi sõjaväelasi ja reservsõjaväelasi. Samuti kehtestatakse kohustusi avalikule sektorile ning sõlmitakse lepinguid erasektoriga, mis realiseeritakse vajaduse (näiteks sõja) korral. Nagu öeldud, erinevad nimetatud vahendite kasutamisel rõhuasetused ja kombinatsioonid riigiti, sõltudes võimalikest ohtudest, ressurssidest ja kaitsepoliitilistest valikutest. Ulatuslike looduskatastroofide, etniliste konfliktide, terrorismi vms esinemise võimalus Eesti pinnal ei ole vähemalt lähitulevikus tõenäoline. Valdav võimalik oht Eesti riikluse püsimajäämisele on sõjalise jõu kasutamine Eesti riigi vastu teise riigi poolt (peamine ajend lähtub siin Eesti geopoliitilisest asendist). Seega on tähtis osa meie riigi julgeoleku tagamisel Põhja-Atlandi lepingul (NATO), mille üheks osapooleks Eesti on. Enamus praktilisest tööst Eesti riigi kaitsel seondub kaitsejõududega. Efektiivsed kaitsejõud olid ka eelduseks nimetatud lepingu osapooleks saamisel. Eesti kaitsejõud koosnevad kaitseväest ja Kaitseliidust. Samuti liidetakse vajaduse korral kaitsejõududega üksusi siseministeeriumi valitsemisalast. Kui Eesti sõjalist kaitsmist hõlbustab peaasjalikult metsane-soine maastik, siis raskendavaid tegureid on palju - meie võrdlemisi väike rahvaarv, sellest ja hinnaliste loodusvarade puudumisest tingitud majanduslike võimaluste piiratus, väike rahvastiku tihedus jms tegurid. Sellest lähtuvalt ei ole riigi kaitsmiseks piisava sõjalise jõu tagamine mõeldav ilma vastava ettevalmistusega reservväeta, mis vajadusel riigi kaitsele mobiliseeritakse. Eestis on kõigile meeskodanikele kohustuslik ajateenistus, mis läbitakse kaitseväes. Ajateenistuse läbinu määratakse reservi. Reservi võimekus säilitatakse kompaktsete reservväe õppekogunemistega. Kaitseväe kõrval on reservi võimekuse edendamine ka vabatahtliku organisatsiooni - Kaitseliidu peamiseks ülesandeks. |
