Laskeasjandus |
| Laskeasendid |
|
Laskeasend on hea lasketulemuse aluseks. Seepärast peab iga laskur pöörama õigete laskeasendite selgeksõppimisele tõsist tähelepanu. Laskur, kes ei suuda vaenlast tabada, on lahingus kasutu. Õiged ja head laskeasendid saavutatakse ainult järjekindla harjutamise tulemusena. Laskeasendis tuleb hoida relva võimalikult kindlalt ja liikumatult. Asend peab võimaldama toe moodustumist luustukust, kuna ainult lihaste abil ei ole kuidagi võimalik relva liikumatust tagada. Iga inimese luustiku ja lihaste struktuur on kuigivõrd erinev ning seepärast on igaühe laskeasendki veidi erinev teistest. Algul õpetatakse ja treenitakse laskeasendeid kõigile täpselt sama šablooni järgi, kuid hiljem on laskuril lubatav oma laskeasendeid instruktori pilgu all mugavuse saavutamiseks ka ise kohendada. Hea laskeasend on selline, et lihased on lõdvad ja hingamine ning vereringe saavad võimalikult vabalt töötada. Laskeasend peab olema ka tasakaalus, võimaldades tarvitada selle hoidmiseks minimaalselt lihaste jõudu. Esimesed harjutused toimuvad täpselt kindlate käskude ja juhiste järgi. Harjutamise põhimõtteks ongi süvendada laskeasendid laskuri mällu nii, et sooritus on iga kord kindel, samasugune, automaatne ja vaistlik. Samas peab iga laskur saama treeningute käigus järjest enam individuaalse lähenemise osaliseks. Maastikule kohandatud laskeasendeid õpitakse hiljem ja harjutatakse lahinguväljaõppe käigus, võttes aluseks eelnevalt õpitud põhitõed. Põhilised ja esmalt selgeks õpitavad laskeasendid on: 1. Lamadeslaskeasend 2. Põlveltlaskeasend 3. Püstilaskeasend |
