Lahingulised üldteadmised |
| Lahingustress |
|
Lahingustress on tugev või kontrollimatu vaimne väsimus ja hirm, mille põhjuseks on tavaliselt kartus lahingu ees või lahingus kogetu. Lahingustress võib tabada igaühte ja seepärast peab selleks alati valmis olema. Rahuaegse range ja nõudliku kasvatuse ning väljaõppe käigus püütakse tõsta mingil määral õpetatavate vaimset ja füüsilist vastupidavust, muutmaks neid lahinguraskuste ja lahingustressi suhtes immuunsemaks. Sellegipoolest võivad paljudel ilmneda enne lahingu algust, lahingu ajal või peale seda teatavad lahingustressi tunnused ja seda peab ette arvestama. Esmased kohustused stressi all kannatajatega tegelemisel lasuvad jaoülematel ja rühmavanemal, aga ka rühmaülemal. Kui tegelemine kannatajaga ei viita tulemustele, tuleb neil sellest ette kanda psühholoogile. Lahingustressi põhjused: 1. Hirm saada tapetud või vigastatud 2. Allüksusekaaslaste hukkumine 3. Hukkunute või raskelt vigastatute nägemine 4. Hirm tappa teisi 5. Pidev magamatus 6. Füüsiline kurnatus 7. Kodused probleemid Kerge lahingustress Kerge lahingustressi tunnused: * Südame kloppimine * Mõtlemisraskused, kõnehäired * Käte värisemine, külm higi, suu kuivus * Nägemishäired * Ärrituvus, tähelepanematus * Raskendatud hingamine * Valud peas, seljas ja vanades haavades * Võimendatud mure tehtud vigade pärast * Põie ja soole tühjendamise vajadus ohu hetkel * Mahajäetustunne * Tundetus ja krambid sõrmedes ning varvastes * Pisaravalmidus * Enesehoolduse ja hügieeni unarusse jätmine Abi * Rahulikkus ja tasakaalukus * Keskenduda allüksuse ülesande täitmisele * Pidev tegevus, kui parajasti ei puhata * Julgustada sööma, magama ja pesema, kui olukord lubab * Sügavalt sisse-välja hingamine * Lubada ja julgustada oma tundeid välja elama * Suhtlemine ja kontakti hoidmine Raske lahingustress Raske lahingustressi tunnused: * Võpatamine väiksemagi liigutuse või heli peale * Kontsentreerumis- ja otsustusvõimetus * Suutmatus paigal püsida * Kalduvus vägivallale * Kalduvus hüsteeriale * Kartus magama jääda, unehäired * Suutmatus meenutada tegutsemisreegleid * Apaatsus ja tundetus ohu suhtes * Olematute asjade nägemine * Kõnevõimetus * Äkk-kurtus, -pimedus või muud paralüüsid ilma vigastusteta * Totaalne liikumisvõimetus * Paaniline põgenemine väiksemagi ohu korral * Paaniline jooksmine vaenlase tule all Abi * Olla rahulik ja kontrollida situatsiooni * Püüda rahulikult rääkida ja kontrollida, kas kannatanu on võimeline aru saama * Kui kannatanu muutub endale või teistele ohtlikuks, võtta talt relv ja kasutada vajadusel tema maharahustamiseks füüsilist jõudu * Vajadusel evakueerida tagalasse raviasutusse |
