Kompaniis vastutab üldise puhtuse ja korra hoidmise eest sisetoimkond. Sageli on üldkasutatavad ruumid rühmade vahel koristamiseks ära jagatud või koristavad rühmad üldkasutatavaid ruume ning ka välisterritooriumi graafiku alusel. Koristustöödeks määratakse tavaliselt kindlad ajad. Üldkasutatavate ruumide koristamine võib olla ka ainult toimkondlaste-päevnike ülesandeks. Kord nädalas (tavaliselt laupäeviti) toimub kasarmus suurpuhastus, mille käigus küüritakse põrandaid, pesuruume ja treppe, pestakse aknaid jne. Samas koristatakse põhjalikult ka välisterritoorium, korrastatakse laoruume ja tehakse muid kompaniis vajalikke majanduslikke töid.

Üldpunkte sisekorra kohta kasarmus.
Pestud või märgade riiete ja varustuse kuivatamine on lubatud kuivatusruumis. Kuivatusruumist tuleb kuivanud riided koheselt ära võtta. Tavaliselt tühjendatakse kuivatusruum täielikult kord nädalas suurpuhastuse ajaks.
Koristusvahendeid hoitakse selleks määratud ruumis, kuhu need tuleb paigutada korrapäraselt ja puhastatutena.
Suitsetada võib määratud suitsetamiskohtades.
Pesemisruumide kasutamisel peab jälgima, et sooja vett ei kulutataks asjatult ja ei hoitaks pesemiskohta kinni kauem, kui selleks on tegelik vajadus.
Kasutades pesemisruume või puhkeruume peab jälgima, et ei jäetaks endast maha isiklikke asju, varustust või prügi. Kaitsevägi ei vastuta isikliku olmetehnika või asjade purunemise ega kadumise eest.
Puhveti või sõdurikodu külastamine toimub vabal ajal või puhkeajal teenistusvormis.
Kasarmus on keelatud kergesti riknevate toiduainete säilitamine. Samuti on keelatud tuua väeossa alkoholi, narkootikume või muid joovastavaid aineid.
Kasarmu on kaitseväelase koduks ja seepärast tuleb seal hoida pidevalt korda ja puhtust samamoodi nagu isiklikuski elamises.


Kord elutoas

Elutubadesse majutatakse tavaliselt jagude, poolrühmade või rühmade kaupa. Allohvitserid võidakse paigutada omaette tuppa. Toas ei ole lubatud istuda või lamada päevasel ajal vooditel, istuda või lamada põrandal, häirida toakaaslaste rahu ja jätta isiklikke asju või varustust lohakile. Kindlatel aegadel korraldatakse kompaniis tubade korra kontrollimiseks ülevaatusi.


Toa korrapidaja

Isikkoosseisu elutubades hoiavad korda ja puhtust toa korrapidajad, kes määratakse graafiku alusel toas elavate kaitseväelaste seast. Toa korrapidajate graafik asub tavaliselt toas stendil ja nad vahetuvad kehtestatud korras.
Toa korrapidajad võtavad osa hommikuvõimlemisest, õppetööst ja teistest kohustuslikest päevakorraüritustest. Tuba pestakse, võetakse tolm, inventar joondatakse ja prügikast tühjendatakse igapäevaselt allüksuses määratud aegadeks. Korrapidaja tühjendab aga prügikasti õigeaegselt nii, et see ei oleks kunagi täis. Märgates toakaaslaste asjade korras puudusi, on ta kohustatud tegema vastava märkuse ja kutsuma korrale. Toa korrapidaja on tavaliselt ise viimane, kes toast väljub, veendudes, et tuba jäi korda ja sulgeb ukse.


Voodi

Voodid tehakse alati allüksuses või väeosas kehtestatud ühtses korras. Voodite samasuguse tegemise eesmärgiks on ühtluse, sõjaväelise sümmeetria ja korraarmastuse sisendamine. Kõik voodid peavad olema korrastatud enne hommikusööki või määratud kellaajaks hommikul.
Tekk ja linad pingutatakse ja otsad murtakse voodiotste poolt madratsi alla. Peatsiosas välja paistva aluslina laiuseks jäetakse 15 cm. Pealmise lina peatsipoolne serv keeratakse teki peale. Teki peale keeratud lina serva laiuseks on samuti 15 cm. Tekk peab olema alati kortsudeta ja pingul. Padi asetatakse voodile peatsisse keksele nii, et pikem serv ulatuks voodi peatsiotsani. Kui padjapüür on padjast suurem, murtakse liigne püüri serv peatsipoolse osa alla. Vajadusel murtakse eelnevalt padja alla ka liigne külgserv. Padjapüüril ei tohi olla kortse.
Voodil peab olema kindlaks määratud kohal omaniku nimesilt. Asjade hoidmine madratsi all või voodiriiete vahel on keelatud.

Vormi paigutus

Vormi ja jalanõude paigutamiseks kasutatakse allüksustes sageli ära taburette. Sellega saavutatakse ruumi kokkuhoid sõdurikapis ja vormi kiire kättesaadavus, kuid ka ühtsus ja korraarmastuse sisendamine. Vormi ja jalanõude ühtne paigutamise kord kehtestatakse allüksuses või väeosas. Järgnevalt võimalik näide.
Vormipüksid murtakse kolmeks ja asetatakse taburetile. Vormikuub murtakse kokku selliselt, et murdekohad ulatuksid täpselt rinnataskute välimise ja alumise ääreni ja asetatakse taburetile pükste peale taskutega ülespoole. Vormimüts asetatakse korrektselt sümmeetriliselt vormi peale.
Saapaid hoitakse tabureti all, kannad koos, kandadega väljapoole ja säärtega vastu tabureti põiklatti. Sokid asetatakse tabureti põiklatile jalaste juurde. Susse hoitakse päeval kapis, öösel voodi all jalutsis, kannad koos, kindlaks määratud kohal.

Sõdurikapp

Sõdurikappide sisu paigutatakse alati ühte moodi ja korrapäraselt allüksuses või väeosas kehtestatud korras. Selle eesmärgiks on ühtluse, sõjaväelise sümmeetria ja korraarmastuse sisendamine, samuti kapi mahutavuse otstarbekas ärakasutamine.

Kapi sisu põhimõtteline paigutus on tavaliselt alljärgnev:
Ülemises kapis hoitakse seljakotti, rakmeid, kiivrit, magamiskotti jms.
Kapiriiulid on jagatud ülalt alla tavliselt järgnevalt:
1.Kantseleitarvete riiul
2.Hügieenitarvete riiul
3.Peakatete ja kinnaste riiul.
4.Pesu riiul
5.Isiklike tarvete riiul
6.Spordiriiete riiul
7.Taktikavormi ja musta pesu riiul
Kapi põhjal hoitakse jalanõusid ja saapahooldusvahendeid
Riidekapi poolel hoitakse riidepuul talvevormi jopet. Talvevormi püksid, talvine maskeerimisülikond ja tööriided asetatakse kokkumurtult riidekapi põhjale.
Ukse küljes olevatel torudel hoitakse rätikuid.
Sõdurikapist ei tohi levida ebameeldivat lehka. Kappi kogunev must pesu pestakse esimesel võimalusel. Piltide vms kleepimine või riputamine kappi on tavaliselt keelatud. Peale dresside ja ihupesu kapis tsiviilriideid reeglina ei hoita.