Kaitseväeline viisakus
Kaitseväekommetest ja tseremooniatest kinnipidamisega kujundatakse ja süvendatakse ühtekuuluvustunnet, mille kaudu tõstetakse kaitseväe üldist moraali ja lahinguvõimet. Kaitseväekombed arendavad distsipliinitunnet, aitavad luua ja alal hoida vajalikke suhteid ülemate ja alluvate vahel ning loovad kaitseväele hea maine.

Kõik kaitseväelased on kohustatud teadma ja kõrvalekaldumatult täitma sõjaväelise viisakuse reegleid ning kinni pidama üldistest viisakusreeglitest. Sisemäärustikus ettenähtud kaitseväekommete täitmatajätmine või nende lohakas täitmine on distsipliinirikkumine ning karistatav.
Alluv või madalamas auastmes kaitseväelane peab alati meeles pidama, et kõrgemas auastmes kaitseväelane jääb ülemaks või kõrgemas auastmes kaitseväelaseks igal ajal ja kohal, hoolimata sellest, kas ta kannab vormiriietust või mitte.

Tervitamine

Kaitseväes on tervitamine vastastikune, kusjuures alluv või madalamas auastmes kaitseväelane tervitab esimesena.

Põhireeglid tervitamisel on:
  1. Eesti Vabariigi, samuti välisriigi hümni ametlikku esitamist on kaitseväelased kohustatud kuulama tervitusseisangus.
  2. samas auastmes või võrdsetel ametikohtadel kaitseväelased tervitavad teineteist üheaegselt
  3. Eestit külastavaid välisriikide ohvitsere tervitavad meie kaitseväelased auastmetele vaatamata esimesena
  4. kaitseväelane ei tohi tervitus- ja viisakusreeglite eiramist vabandada tähelepanematusega
  5. tervitamine toimub alati valvelseisangus
  6. tervitamine peab toimuma energilise liigutusega ja vastastikku silma vaadates
  7. kohapeal tervitamisel tuleb alati pöörata näoga tervitatava poole, liikumisel pöörata pea tervitatava poole
  8. ülemad või kõrgemas auastmes kaitseväelased on kohustatud oma alluvatelt ja madalamas auastmes kaitseväelastelt nõudma viisakusreeglite täitmist ja ka ise neid täpselt täitma

Suhtlemisest ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelasega, pöördumine

Kaitseväelased peavad ülemaga rääkima viisakalt ja rahulikult, selgelt, parajalt valju hääle ja loomuliku tooniga, vaadates sealjuures talle silma. Ametlikul suhtlemisel on sinatamine keelatud.
Kui ülem pöördub alluva poole tervitusega, küsimusega või alustab temaga vestlust, peab väljaspool rivi asuv alluv või madalamas auastmes kaitseväelane pöörama end näoga tema poole, tervitama ja jääma valvelseisangusse. Rivis võetakse valvelseisang.

Alluv peab ülemaid ja temast kõrgemas auastmes kaitseväelasi nimetama auastme järgi, lisades sellele ette sõna "härra" ("proua"). Liitsõnast koosneva auastme nimetuse juures jäetakse ära auastme eesliide. Ülemad või kõrgemas auastmes isikud kõnetavad alluvaid ja kõiki nendegaga samas auastmes kaitseväelasi tavaliselt auastme ja perekonnanimega.

Kui alluval on vaja pöörduda ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase poole, läheneb ta taktsammul, jääb temast kahe-kolme sammu kaugusel seisma ja koos jala juurdetoomisega tõstab parema käe tervitusasendisse ning pöördub. Pöördudes nimetatakse esmalt ülema auaste, ette lisades "härra" ("proua"), seejärel oma auaste ja nimi ning küsitakse luba pöördumiseks. Näiteks: "Härra seersant, reamees Kuusk, lubage pöörduda?" Käsi lastakse tervitusvõttest alla peale pöördumist, kui ülem on vastu tervitanud ja käe alla lasknud või andnud pöördumiseks loa.
Ülema ametiruumi sisenemiseks tuleb uksele koputada ja pärast sisenemiseks loa saamist siseneda ja vajaduse korral end esitleda või pöörduda.
Kui isik, kelle poole soovitakse pöörduda, on koos või ühes ruumis mõne temast kõrgema ülemaga, pöördutakse esmalt ruumis viibiva kõrgema ülema poole edasipöördumiseks loa saamiseks, näiteks: "Härra kapten, kapral Lepp, lubage pöörduda vanemveebel Tamme poole?" Kui ülem on hõivatud ja tema poole pöörduva alluva või madalamas auastmes kaitseväelase pöördumisele kohe ei vasta, ootab alluv eemal, kuni temale tähelepanu pööratakse, pöördudes siis uuesti tavalises korras. Ruumides astutakse peale sisenemist ja enne pöördumist paar sammu uksest eemale.
Kui kohal on rohkem, kui üks sama auastmega ülem või kõrgemas auastmes kaitseväelane, tuleb neist ühe poole pöördudes nimetada selle ülema auaste ja nimi. Näiteks: "leitnant Kask, reamees Mänd, lubage pöörduda?"
Ülem ei esitle end tavaliselt alluvale enne, kui alluv või madalamas auastmes kaitseväelane temalt küsib: "Kellega on au?"

Kui ülem on andnud alluvale loa istuda, ei ole alluv enam vestluse ajal kohustatud püsti tõusma. Istet peab võtma kohe pärast sellekohast luba või märguannet.
Alluv või madalama auastmega kaitseväelane väljendab käsust arusaamist kinnitusega, näiteks: "Just nii, härra leitnant" või "Sain aru, härra leitnant". Kui alluvale ei ole käsk küllalt selge, ütleb ta käsuandjale näiteks: " Ei saanud aru, härra leitnant." Eitavalt vastab alluv näiteks: "Ei, härra leitnant".

Äraminekuks küsib kaitseväelane ülemalt või kõrgemas auastmes kaitseväelaselt luba; näiteks "Härra veebel, lubate minna?" Saanud loa minekuks, vastab kaitseväelane kätt tervituseks tõstes näiteks "Just nii, härra kolonel", pöörab rivilise pöördega ümber ja laseb liikuma hakates käe tervitusasendist alla.

PÖÖRDUMISE NÄITEID ERINEVATES OLUKORDADES

Olukord

Tekst

Kohal üks kaitseväelane - leitnant. Vajadus pöörduda. "Härra leitnant, reamees Tamm, lubage pöörduda."
Kohal nooremleitnant ja nooremveebel. Vajadus pöörduda nooremveebli poole. "Härra leitnant, reamees Tamm, lubage pöörduda nooremveebel Lepa poole."
Vastus: "Pöörduge!"
"Härra veebel, lubage pöörduda."
Kohal 1 vanemveebel ja 1 nooremveebel. Vajadus pöörduda vanemveebli poole. "Vanemveebel Kuusk, reamees Tamm, lubage pöörduda."
Kohal 1 vanemveebel ja 1 nooremveebel. Vajadus pöörduda nooremveebli poole. "Vanemveebel Kuusk, reamees Tamm, lubage pöörduda nooremveebel Lepa poole."
Vastus: "Pöörduge!"
"Nooremveebel Lepp, lubage pöörduda."
Kohal on leitnant, nooremleitnant ja seersant. Vajadus pöörduda seersandi poole. "Leitnant Paju, reamees Tamm, lubage pöörduda seersant Männi poole."
Vastus: "Pöörduge!"
"Härra seersant, lubage pöörduda."
Kohal 2 nooremseersanti. Vajadus pöörduda neist ühe poole. "Nooremseersant Kask, reamees Tamm, lubage pöörduda."
Saabutakse nooremleitnandi otsese käsu või kutse peale. "Härra leitnant, reamees Tamm saabus Teie käsul."
Ajateenijate magalas on nooremveebel. Vajadus magalasse siseneda. "Härra veebel, reamees Tamm, lubage siseneda!"
Saabutakse, kui ülejäänud allüksus on juba rivistunud ja on vajadus rivvi asuda. Rivi ees on kapten. "Härra kapten, reamees Tamm, lubage rivvi astuda."
Seistakse rivis ja on vajadus kindlasti kohenduda. Rivi ees on vanemseersant. "Härra seersant, reamees Tamm, lubage kohenduda."
Saabutakse õppetundi peale selle algust. Tundi viib läbi lipnik. "Härra lipnik, reamees Tamm, lubage tunnist osa võtta."

NB!

  • Auastme järgi kõnetades kasutatakse sõna "härra" ja auastet eesliiteta
  • Nimeliselt kõnetades sõna "härra" ei kasutata ja nimetatakse täpne auaste
 

www.sodur.com

Sodur.com