Jao rivistused lahkrivis
Iga sõdur peab oskama tegutsega maastikul vähemalt lahingpaari, grupi (pooljao) ning jao liikmena.
Ta peab ühtlasi teadma, kuidas toimida erinevates olukordades, tegevustes ning kuidas paikneda
erinevates rivistustes. Allüksuse rivistuse säilitamine lahkrivis tagab maastikul allüksuse parema koostöö,
tulejõu efektiivsema ärakasutamise, manöövrite parema õnnestumise ja suurema ohutuse. Võitleja
peab oma allüksuse lahingurivistuses teadma ja võimalusel alati hoidma talle määratud kohta, suunda
ja vahekaugust. Lahkrivis ei säilitata siiski täpset sirgjoonelisust vaid pigem üritatakse kohalduda
maastikuga. Rivistuse sissevõtmine või muutmine (samuti liikumise alustamine) toimub allüksuse
ülema käskluse või käemärgi peale. Sobivad vahekaugused võetakse sageli samuti allüksuse ülema
käsu, käskluse või vastava märguande järgi. Lahkrivis tegutsedes tuleb pidevalt olla valmis relva
kasutamiseks ja varjumiseks ning jälgida oma vaatlussuunda või ümbrust.
Jao rivistused
Järjestikud
Järjestik on rännakrivistus. Järjestikus liikudes jagatakse omavahel vaatlussuunad ette, taha, vasakule,
paremale ja üles. Pikivahe võib olla vastavalt maastikule ja ööpäevaajale tavaliselt u 3 - 10 m. Kui jagu
liigub üksi, pannakse reeglina jaost sobivale kaugusele välja eesjulgestus (näiteks 1 lahingpaar). Samuti
ei pruugi jaoülem liikuda tegelikult eesmisena.



1) Järjestik ühekaupa



2) Järjestik "malekorras"

Teel liikudes on hajutatuse mõttes kasulik paikneda mõlemal pool tee servades "üle ühe". Vaatlussuunad
vasakule-paremale vastavad reeglina teepoolele, kus võitleja paikneb. Otse ees (samal teepoolel) liikujaga
tuleb seega hoida 2-kordset pikivahet.




3) Paarisjärjestik

Paarisjärjestikus liikudes jäetakse kahe järjestiku külgvaheks sõltuvalt maastikust ja ööpäevaajast
tavaliselt u 5 - 10 m. Sellisest rivistusest on lihtne moodustada kiiret ringkaitset.



Ahelikud
Ahelik on lahingurivistus vaenlase suunas. Ahelikus on jao tulejõud kõige paremini ära kasutatav ja
suunatav. Lahingpaariliste vahe on ahelikus vastavalt maastikule tavaliselt 3 - 5 m, lahingpaaride vahe
5 - 10 m. Järjestikust ahelikku hargnedes liigutakse kiirelt ja lühidat (võimalusel ka varjatud) teekonda
kasutades.

1) Ahelik otse
Otse ahelikku hargnedes jääb jaoülem alati keskele ja 1 grupp (pooljagu) alati temast vasakule ning
2. paremale.



2) Ahelik vasakul/paremal

Vasakule või paremale ahelikku hargnetakse jaoülema suhtes. Seejuures jääb 1. grupp (pooljagu) reeglina
jaoülemale lähemale ja 2. kaugemale.
Joonisel on kujutatud jagu ahelikus vasakul.



3) Noolepea
Noolepea on efektiivne ahelikusarnane "eelrivistus". Noolepearivistusest on hea asuda käigult ahelikku või
kaitsele, kui vaenlase suund jao suhtes pole täpselt teada, kuid kokkupuuteoht vaenlasega on väga tõenäoline.
Jaoülem ei pruugi liikuda tegelikult "tipus".

 

www.sodur.com

Sõdurifoorum

Lingid

Sodur.com