Sõduri põhioskused |
| Esmaabi ABC |
|
Sõjategevuses osalejaid võivad tabada väga mitmesugused õnnetused ja vigastused, mis nõuavad vältimatult kannatanu abistamist. Üksuse võitlusvaim on sageli kõrgem, kui ollakse teadlikud, et vigasaanutele osutatakse kiiret ja professionaalset abi. Võitleja tervise säästmiseks lahinguväljal kasutatakse sageli killuveste. Igal võitlejal peab olema lahinguväljal vähemalt kaasas ka väike sidemepakk. Sõjategevuses võivad sõdurit tabada näiteks järgnevad tervisekahjustused: * Kuuli- killu- jms haavad * Põrutused * Luumurrud ja nihestused * Põletused * Külmetushaigused ja külmakahjustused * Mürgistused * Kuumarabandus * Lahingustress Esmaabi esmast abistavat-elustavat tegevust nimetatakse esmaabi ABC-ks A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist C - alustada südamemassazhi Üldine tegevus kannatanu abistamisel või elustamisel 1. Hinnata kannatanu (kannatanute) seisukorda. Vajadusel rapudtada või hüüda. Teha kindlaks, kes kannatanutest vajab abi esmalt 2. Hüüda abi järele või saata keegi lähedalolijatest abi kutsuma 3. Asetada kannatanu ettevaatlikult selili siledale maapinnale 4. Avada hingamisteed 5. Kontrollida hingamise olemasolu 6. Vajadusel alustada kunstlikku hingamist 7. Hinnata pulssi 8. Vajadusel alustada südamemassaži Südamemassaaž ja kunstlik hingamine Pulssi katsutakse tavaliselt unearterilt kaelal. Südamemassaaži tegemiseks surutakse piisavalt tugevate liigutustega kahe käe peopesaga rinnale rinnaku alumisest servast 3-4 cm kõrgemal 4-5 cm sügavusele. Enne kunstliku hingamise alustamist tuleb vajadusel puhastada kannatanu hingamisteed võõrkehadest. Kuna kunstlikku hingamist tehakse suust-suhu, tuleb võimalusel asetada suule õhukesest riidest rätik vms. Kui on 2 elustajat: 1 x õhu siisepuhumist + 5 x südamemassaaži Kui on 1 elustaja: 2 x õhu sissepuhumist + 15 x südamemassaaži |
